Jan-Erik Jõgiste: “Eesti haridusmaastik on võrreldav meditsiiniga” 12. August Indrek Pilv
Tartu ülikooli (TÜ) bioloogia ja elustiku kaitse eriala tudeng, 24-aastane Jan-Erik Jõgiste, kes on vabal ajal suur muusika- ja spordisõber, rääkis, et sai õpetajapisiku, kui asendas pedagoogist isa tunde.
Põlulas põhikooli lõpetanud Rakvere reaalgümnaasiumi vilistlane rääkis, et on TÜ bakalaureuseõppe tudeng. Teha on jäänud veel mõned ained ja lõputöö. Peale lõpetamist on tal plaanis minna edasi bioloogia magistriõppesse, et tegelda taimeteadusega. Samuti on tal soov läbida pedagoogikakursused TÜ haridusteaduste instituudis.
Tänavu alustab Jan-Erik Jõgiste enda esimest õpetajaaastat Rakvere eragümnaasiumis.
Kelleks te lasteaialapsena saada soovisite?
Lasteaias käisin vaid veidi üle aasta, sest elu talus oli mulle palju olulisem ja huvitavam ning võib öelda, et ma ei kaotanud sellega midagi.
Lasteaias polnud veel sellist valdkonda välja kujunenud, mis mind enim tõmbaks. Pigem elasin hetkes ja nautisin lapsepõlve.
Saame rõõmuga tõdeda, et õpetajaamet on viimastel aastatel muutunud koolilõpetajate seas üha populaarsemaks. Kuidas te jõudsite mõtteni, et hakkaks õige õpetajaks?
Õpetajatöö on mulle alati huvi pakkunud, sest minu enda isa oli samamoodi õpetaja ning ühel hetkel juhtus, et sain tema tunde asendada. Sealt tuli ka esimene kogemus põhikooli õpetajapingis.
Minu enda hea sõber läks ülikooli õpetajaks õppima ja mitme aasta jooksul vaatasin, kuidas ta vaeva nägi ja mis õnn teda mõnikord täitis. Kui mulle helistas minu endine õppealajuhataja ning tulevane kolleeg Lea Viisu, pakkudes mulle bioloogiaõpetaja kohta, siis ma haarasin võimalusest kinni.
Millist ainet te õpetama hakkate, miks just see aine?
Õpetama hakkan ma loodusaineid: bioloogiat, geograafiat ja keemiat. Bioloogia on mulle südamelähedasim ning elulisim, aga hakkama saan ka teiste ainetega, sest keskkoolis meeldisid mulle reaal- ja loodusained.
Lemmikainet vist mul ei olnudki, sest keskkooli lõpuni oli mul lisaks koolile palju teisi huvialasid ja kõik tahtsid oma tähelepanu.
Milline õpilane te ise kooliajal olite?
Põhikooli lõpus hakkasin käima olümpiaadidel, käisin neil keskkooli lõpuni ja alati ei läinud väga halvasti. Hinnete poolest üle keskmise õpilane ning pigem see rahulik vend, kes teisi väga segada ei tahtnud.
Milliste huvidega te kooliajal tegelesite?
Mina olin kooliajal pigem muude asjadega tegeleja, tähendab, kool oli tagaplaanil. Laulsin, tantsisin, mängisin pilli, tegin sporti ja muud.
Kas õppida õpetajaks oli teie esimene valik? Miks?
Minu arvates pole koolis võimalik otseselt õpetajaks õppida. Kui sul on annet ja tahet anda teadmisi edasi enda valdkonnas, siis see ongi õpetamine. Minu unelmate töö, kui nii öelda, on riigitöö.
Peale ajateenistust tuli idee peale ülikooli lõpetamist minna kaitseväkke tööle, aga elu tõi mind teisele riigitööle ja seni olen väga elevil.
Mis teid enim riigitöö juures paelub?
Enim paelub stabiilne sissetulek ning sotsiaalsed garantiid.
Kas õpitav eriala oli teie esimene valik?
See eriala, mida praegu omandan, ei ole esimene. Õppisin ühe semestri Tartu tervishoiu kõrgkoolis õenduse erialal ja lisaks on mul kaitseväest parameediku erialakutse.
Kas te olete ühiskonna või lähedaste poolt tundnud kuidagi teistsugust suhtumist seetõttu, et suundute noore mehena kooli õpetajaks?
Seni on õpetajaks minek teada väga väiksele ringile ning perekond toetab otsust väga, kuna ma liigun tagasi lapsepõlvekoju.
Kui palju õpetajaid otsiti? Kui lihtne või raske oli teil tööd leida?
Sellele konkreetsele kohale ei oska ma öelda, kui palju otsiti, sest minu teada konkurssi polnud. Töö leidmise lihtsus või raskus sõltub täiesti otsija enese vajadustest. Praegu leidis töö pigem mind.
Milline õpetaja te soovite enda õpilastele olla?
Ma tahan olla õpetaja, kes püüab aine õpilasele “söödavaks” teha ehk anda omalt poolt kõik, et aine oleks huvitav ja õpilane saaks tunnis aru ja sellest midagi õpiks.
Kas teil on õpetajana ka mingi eesmärk või missioon, mida soovite ellu viia?
Ma arvan, et eesmärgiks on püüda noori endid juhtida arusaamisele, mida nemad elult tahavad, ning ma soovin enda tundides aidata seda leida.
Ehk teisisõnu, kui on õpilane, kes pole seni õppimise vastu huvi tundnud ja võibolla ei tea veel, mida elult oodata, siis tema koolitee lõpuni püüan ma teda sel ajal toetada ning leida tema tugevused.
Millises seisus on Eesti haridusmaastik teie silmis? Kas on ka mingeid kitsaskohti, mis vajaksid parandamist? Kuidas seda teha?
Eesti haridusmaastik on võrreldav meditsiiniga. Meil on puudu spetsialiste, töötajaskond on vananev ning paljud õpetajad on pensionärid, koolide haridustase on nii piirkonniti kui ka kooliti erinev.
Suur mõju on siin rahal, millega spetsialistid välja õpetada ning mille abil neid tööle meelitada, ja ka koolide uuendamine nõuab oma osa. Teha saaks seda näiteks nii, et rohkem kui kaks protsenti SKP-st kuluks hariduse ja teaduse arenguks.
Meediast oleme saanud lugeda, et noored suunduvad õppima õpetajateks ja kasvatajateks, kuid pärast paari aastat töötamist otsustatakse teise elukutse kasuks. Noored põlevad koolis läbi. Mis te arvate, miks see nii on ning mis võiks olla lahendus?
Noorte pedagoogide läbipõlemine võib olla selle taga, et nad ei näe selle eriala taga ülesannet või võimalust enesearenguks.
Suurem osa õpetajaid on pensionieas ning hoolimata populaarsemaks muutunud õpetajaametist, kipub noortest (mees)õpetajatest, keda õpilased koolides ootavad, puudu jääma. Miks peaks üks koolilõpetaja kaaluma õpetajakutse omandamist?
Noor inimene ei taha kohe peale kooli lõpetamist tagasi kooli minna, sest suure osa oma elust on ta seal veetnud ning ta tahab natuke hingata.
Kui naissool on bioloogiline või isegi ürgne kutsumus hoolitseda tuleva põlvkonna eest, siis meeste tööks on toidu lauale toomine. Mehi lihtsalt ei tõmba selline töö.
Õpetajakutse on võrreldav arstikutsega – see on eriala, kus õpib elu lõpuni ennast täiendama.
Õpetajate palk on teema, mis pakub kõneainet pikemakski. Kuivõrd motiveeriv on õpetaja töötasu teie meelest? Mida te sellest arvate?
Õpetaja töötasu on riigitöö kohta motiveeriv ja minu arvamus sellest on hea.
Kui suur peaks olema ühe täiskoormusega töötava õpetaja palk teie arvates, et see motiveeriks inimesi õppima õpetajaks?
Õpetaja palk ühe täiskoormusega õpetaja kohta võiks olla 1,5-kordne Eesti keskmine palk.
Millised tänapäeva lapsed teie silmis on? Kas nende lumehelvesteks kutsumine on põhjendatud?
Tänapäeva lapsed on segu kõigist versioonidest, mis viimase paarikümne aasta jooksul koolis käinud on, sest laps on oma vanema nägu. Lapsevanem, kes last igas olukorras õigustab ja tema eest kõik ära teeb, sünnitabki lumehelbekese
Millega te vabal ajal tegelete, millised on teie hobid?
Hobideks on senimaani muusika, ja kui seltskond lubab, siis sport on ka valik. Muidu nagu noored ikka – istun arvuti taga ja ajan omi asju.
Tartu ülikooli (TÜ) bioloogia ja elustiku kaitse eriala tudeng, 24-aastane Jan-Erik Jõgiste, kes on vabal ajal suur muusika- ja spordisõber, rääkis, et sai õpetajapisiku, kui asendas pedagoogist isa tunde.
Põlulas põhikooli lõpetanud Rakvere reaalgümnaasiumi vilistlane rääkis, et on TÜ bakalaureuseõppe tudeng. Teha on jäänud veel mõned ained ja lõputöö. Peale lõpetamist on tal plaanis minna edasi bioloogia magistriõppesse, et tegelda taimeteadusega. Samuti on tal soov läbida pedagoogikakursused TÜ haridusteaduste instituudis.
Tänavu alustab Jan-Erik Jõgiste enda esimest õpetajaaastat Rakvere eragümnaasiumis.
Kelleks te lasteaialapsena saada soovisite?
Lasteaias käisin vaid veidi üle aasta, sest elu talus oli mulle palju olulisem ja huvitavam ning võib öelda, et ma ei kaotanud sellega midagi.
Lasteaias polnud veel sellist valdkonda välja kujunenud, mis mind enim tõmbaks. Pigem elasin hetkes ja nautisin lapsepõlve.
Saame rõõmuga tõdeda, et õpetajaamet on viimastel aastatel muutunud koolilõpetajate seas üha populaarsemaks. Kuidas te jõudsite mõtteni, et hakkaks õige õpetajaks?
Õpetajatöö on mulle alati huvi pakkunud, sest minu enda isa oli samamoodi õpetaja ning ühel hetkel juhtus, et sain tema tunde asendada. Sealt tuli ka esimene kogemus põhikooli õpetajapingis.
Minu enda hea sõber läks ülikooli õpetajaks õppima ja mitme aasta jooksul vaatasin, kuidas ta vaeva nägi ja mis õnn teda mõnikord täitis. Kui mulle helistas minu endine õppealajuhataja ning tulevane kolleeg Lea Viisu, pakkudes mulle bioloogiaõpetaja kohta, siis ma haarasin võimalusest kinni.
Millist ainet te õpetama hakkate, miks just see aine?
Õpetama hakkan ma loodusaineid: bioloogiat, geograafiat ja keemiat. Bioloogia on mulle südamelähedasim ning elulisim, aga hakkama saan ka teiste ainetega, sest keskkoolis meeldisid mulle reaal- ja loodusained.
Lemmikainet vist mul ei olnudki, sest keskkooli lõpuni oli mul lisaks koolile palju teisi huvialasid ja kõik tahtsid oma tähelepanu.
Milline õpilane te ise kooliajal olite?
Põhikooli lõpus hakkasin käima olümpiaadidel, käisin neil keskkooli lõpuni ja alati ei läinud väga halvasti. Hinnete poolest üle keskmise õpilane ning pigem see rahulik vend, kes teisi väga segada ei tahtnud.
Milliste huvidega te kooliajal tegelesite?
Mina olin kooliajal pigem muude asjadega tegeleja, tähendab, kool oli tagaplaanil. Laulsin, tantsisin, mängisin pilli, tegin sporti ja muud.
Kas õppida õpetajaks oli teie esimene valik? Miks?
Minu arvates pole koolis võimalik otseselt õpetajaks õppida. Kui sul on annet ja tahet anda teadmisi edasi enda valdkonnas, siis see ongi õpetamine. Minu unelmate töö, kui nii öelda, on riigitöö.
Peale ajateenistust tuli idee peale ülikooli lõpetamist minna kaitseväkke tööle, aga elu tõi mind teisele riigitööle ja seni olen väga elevil.
Mis teid enim riigitöö juures paelub?
Enim paelub stabiilne sissetulek ning sotsiaalsed garantiid.
Kas õpitav eriala oli teie esimene valik?
See eriala, mida praegu omandan, ei ole esimene. Õppisin ühe semestri Tartu tervishoiu kõrgkoolis õenduse erialal ja lisaks on mul kaitseväest parameediku erialakutse.
Kas te olete ühiskonna või lähedaste poolt tundnud kuidagi teistsugust suhtumist seetõttu, et suundute noore mehena kooli õpetajaks?
Seni on õpetajaks minek teada väga väiksele ringile ning perekond toetab otsust väga, kuna ma liigun tagasi lapsepõlvekoju.
Kui palju õpetajaid otsiti? Kui lihtne või raske oli teil tööd leida?
Sellele konkreetsele kohale ei oska ma öelda, kui palju otsiti, sest minu teada konkurssi polnud. Töö leidmise lihtsus või raskus sõltub täiesti otsija enese vajadustest. Praegu leidis töö pigem mind.
Milline õpetaja te soovite enda õpilastele olla?
Ma tahan olla õpetaja, kes püüab aine õpilasele “söödavaks” teha ehk anda omalt poolt kõik, et aine oleks huvitav ja õpilane saaks tunnis aru ja sellest midagi õpiks.
Kas teil on õpetajana ka mingi eesmärk või missioon, mida soovite ellu viia?
Ma arvan, et eesmärgiks on püüda noori endid juhtida arusaamisele, mida nemad elult tahavad, ning ma soovin enda tundides aidata seda leida.
Ehk teisisõnu, kui on õpilane, kes pole seni õppimise vastu huvi tundnud ja võibolla ei tea veel, mida elult oodata, siis tema koolitee lõpuni püüan ma teda sel ajal toetada ning leida tema tugevused.
Millises seisus on Eesti haridusmaastik teie silmis? Kas on ka mingeid kitsaskohti, mis vajaksid parandamist? Kuidas seda teha?
Eesti haridusmaastik on võrreldav meditsiiniga. Meil on puudu spetsialiste, töötajaskond on vananev ning paljud õpetajad on pensionärid, koolide haridustase on nii piirkonniti kui ka kooliti erinev.
Suur mõju on siin rahal, millega spetsialistid välja õpetada ning mille abil neid tööle meelitada, ja ka koolide uuendamine nõuab oma osa. Teha saaks seda näiteks nii, et rohkem kui kaks protsenti SKP-st kuluks hariduse ja teaduse arenguks.
Meediast oleme saanud lugeda, et noored suunduvad õppima õpetajateks ja kasvatajateks, kuid pärast paari aastat töötamist otsustatakse teise elukutse kasuks. Noored põlevad koolis läbi. Mis te arvate, miks see nii on ning mis võiks olla lahendus?
Noorte pedagoogide läbipõlemine võib olla selle taga, et nad ei näe selle eriala taga ülesannet või võimalust enesearenguks.
Suurem osa õpetajaid on pensionieas ning hoolimata populaarsemaks muutunud õpetajaametist, kipub noortest (mees)õpetajatest, keda õpilased koolides ootavad, puudu jääma. Miks peaks üks koolilõpetaja kaaluma õpetajakutse omandamist?
Noor inimene ei taha kohe peale kooli lõpetamist tagasi kooli minna, sest suure osa oma elust on ta seal veetnud ning ta tahab natuke hingata.
Kui naissool on bioloogiline või isegi ürgne kutsumus hoolitseda tuleva põlvkonna eest, siis meeste tööks on toidu lauale toomine. Mehi lihtsalt ei tõmba selline töö.
Õpetajakutse on võrreldav arstikutsega – see on eriala, kus õpib elu lõpuni ennast täiendama.
Õpetajate palk on teema, mis pakub kõneainet pikemakski. Kuivõrd motiveeriv on õpetaja töötasu teie meelest? Mida te sellest arvate?
Õpetaja töötasu on riigitöö kohta motiveeriv ja minu arvamus sellest on hea.
Kui suur peaks olema ühe täiskoormusega töötava õpetaja palk teie arvates, et see motiveeriks inimesi õppima õpetajaks?
Õpetaja palk ühe täiskoormusega õpetaja kohta võiks olla 1,5-kordne Eesti keskmine palk.
Millised tänapäeva lapsed teie silmis on? Kas nende lumehelvesteks kutsumine on põhjendatud?
Tänapäeva lapsed on segu kõigist versioonidest, mis viimase paarikümne aasta jooksul koolis käinud on, sest laps on oma vanema nägu. Lapsevanem, kes last igas olukorras õigustab ja tema eest kõik ära teeb, sünnitabki lumehelbekese
Millega te vabal ajal tegelete, millised on teie hobid?
Hobideks on senimaani muusika, ja kui seltskond lubab, siis sport on ka valik. Muidu nagu noored ikka – istun arvuti taga ja ajan omi asju.
