Erasmus+
Rakvere Eragümnaasium viib 2023. aastal ellu Erasmus+ projekti Kaasav ja kaasatud õpetaja. Projekt koosneb ühest töövarjutusreisist Lätti suuremale grupile ja kahest koolitusest.
Töövarjutamise käigus vaadeldakse tunde, tutvutakse õpikeskkonnaga ja suheldakse Läti kolleegide ja kooli juhtkonnaga, et võrrelda probleeme ja võimalikke lahendusi kaasamise ja digilahenduste osas.
Koolitustel õpitakse erinevate veebipõhiste õppemeetoditega kaasnevaid võimalusi ja ohtusid, õpilaste juhendamist digimaailmas, allikakriitilisust ning kooli digipoliitikate väljatöötamist; kaasaegse õpikäsitlusega ühilduvat õppeprotsessi läbiviimist (universaalselt kujundatud õppimise raamistik) ja diferentseerimist.
Projekti rahastab Euroopa Komisjon Eesti Erasmus+ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuri kaudu ning selle elluviimiseks on koolile eraldatud 22 745 eurot.
Detsembris viisid õpetajad Maris ja Indrek ennast kurssi Mazsalaca kooli digilahendustega ja -põhimõtetega ning kaasamispõhimõtetega õppetöös. Ehkki Läti on meile väga lähedal, on meil alati üksteiselt midagi õppida, nii on kavas koostööd Mazsalaca kooliga jätkata ka edaspidi.
Seekord saime teada, kuidas Mazsalacas tegeletakse digimaailma tutvustamisega õpilastele. Seal alustatakse arvutiõpetusega juba esimesest klassist ning kõikvõimalike nutilahenduste loomisel on tähelepanu suunatud ennekõike just algklassidele. IT-huvi toetab ka robootikaring.
Kaasamise osas tundus Eesti üldiselt Lätist ees olevat, erivajadustega õpilaste tavakooli integreerimine on siin kaugemale jõudnud. Samas ollakse ka seal juba valmis uuteks väljakutseteks.
Kevadel ootame Mazsalaca kooli õpilasi meie suurel kontserdil osalema.
Novembris käisid meie kooli õpetajad Käthlin, Maris ja Indrek ennast täiendamas Barcelonas, Europass Teacher Academy koolitusel “Digital Citizenship and Media Literacy”.
Koolitusel õpiti käsitlema meedias peituvaid ohtusid, õpilaste kriitilise mõtlemise oskuse toetamist, räägiti 21. sajandi oskustest ning tutvuti kooli digikokkuleppe koostamise põhimõtetega. Õpetajad tutvusid tubli digikodaniku kontseptsiooniga, samuti digikodaniku õiguste ja kohustustega.
Lisaks omandati palju toredaid töövõtteid, mida teiste õpetajatega jagada.
Koolituse tulemusel valminud materjalid on leitavad siin.
Oktoobri alguses osalesid õpetajad Marika, Eneli ja Tea Amsterdamis Europass Teacher Academy koolitusel „Physical Instructional Strategies to Address the Diverse Needs of All Students”.
Kursus keskendus 21.sajandi oskuste arendamisele tänapäevases klassiruumis, võttes arvesse õppijate erinevaid vajadusi, õpistiile ja -võimekusi. Nädala jooksul said õpetajad end täiendada UDLi ehk universaalse õppimise kujundamise põhimõtes, nende teaduslikus tagapõhjas ja nende klassiruumis rakendamises. Uusi omandatud teadmisi ja oskusi jagati detsembris toimunud sisekoolitusel oma kolleegidega. Materjalid asuvad siin.
Septembri alguses käisid meie kooli õpetajad ja direktor Lätis kogemusi kogumas ja vahetamas. Projekti „Kaasav ja kaasatud õpetaja“ raames külastati Aloja kooli.
Aloja keskkool asub väikelinnas, peatselt saab koolist põhikool. Kooli ees seisvad probleemid on võrreldavad Eesti koolide omadega, kõige suuremat väljakutset pakub kaasava hariduse rakendamine ning väga erinevate õpioskuste, motivatsiooni ja võimekusega õpilaste õpetamine samaaegselt ühes klassis.
Läti kolleegid näitasid oma tunde ja õpikeskkonda, tutvustasid oma toimetulekumehhanisme seoses kaasamisega. Erinevalt meist on neil näiteks klassides kasutatud abiõpetajaid, samas on Aloja koolis olnud tugiisik vaid liikumispuudega õpilastel. Lihtsustatud õppekaval olevaid õpilasi neil pole, need lapsed õpivad neile mõeldud koolis.
Vaatasime ringi klassides, tutvusime digilahendustega ning ka kooli teiste rajatistega. Digivaldkonnas oli huvitav tõdeda, et Lätis peetakse olulisemaks algklasside õpetamisel digilahenduste kasutamist, vanemad klassid ajavad pigem tahvli ja muude analoogvahenditega läbi, samas kui meie koolis üritatakse nutivahendid algklasside majast pigem eemal hoida.
Läti kolleegidega vesteldes selgus, et tehisaru kasutamine õppetöös või selle lubamatu kasutamise ärahoidmine ei ole Lätis veel teemaks. Õpetajate hinnangul nende õpilased AI-l kodutöid teha ei lase ning ka õpetajad ise ei kasuta tehisaru abi.
Tagasiteel külastas meie kooli esindus Mazsalaca kooli, millega on plaanis sõlmida püsivad koostöösuhted. Sealne juhtkond oli kohe valmis käed lööma, nüüd on vaja viimistleda koostöö põhimõtted ja täpsemad plaanid.
Perioodil 2022-2024 on Rakvere Eragümnaasium partner rahvusvahelises koostööprojektis „Literature in foreign language classes“. Peamine teema, mida projekt käsitleb, on teadmiste, materjalide, tegevuste ja kasutuskogemuse arendamine võõrkeele, eelkõige inglise keele õpetamisel, kasutades klassikalist kirjandust.
Koostöö tulemuseks ei ole lihtsalt raamatute lugemine, vaid 21. sajandi võtmepädevuste, näiteks kriitiliste oskuste nagu mõtlemise, emotsionaalse ja sotsiaalse intelligentsuse, koostöö ja sallivuse arendamine.
Projektis osalevad Mazsalaca keskkool Lätist, Liceo Manin Cremona linnast Põhja-Itaalias ja Namık Karamancı Fen Lisesi kool Antalyast Türgis.
Projekti „Literature in a foreign language class“ (2022-1-LV01-KA220-SCH-000088360-P1) rahastab Euroopa Komisjon Läti Erasmus+ agentuuri kaudu.
Projekt on läbi, aitäh kõigile!
Kirjandust inglise keele õppeks rakendava projekti lõppfaasis osales meie kooli projektikoordinaator õp. Maris Riias toimunud Läti inglise keele õpetajate seltsi aastakonverentsil.
Kaks päeva kestnud konverentsil osales mitusada inglise keele õpetajat üle Läti. Meie projekti koordinaator, Mazsalaca kooli inglise keele õpetaja Vineta Tiltina tutvustas kokkutulnuile projekti tegevusi ning jagas tulemusi, millest kõige olulisem on kollektsioon õppematerjale ja tunni läbiviimise kavasid, mis kõik tulenesid projekti jooksul läbiviidud tegevustest. Materjalid on leitavad siin.
Õp. Vineta ettekanne leidis positiivset vastukaja ning loodetavasti leiavad meie loodud õppematerjalid kasutust nii Läti, Itaalia, Türgi kui ka Eesti koolides.
Projekti koordinaatorid tänavad kõiki kolleege, õpilasi ja vanemaid, kes olid projekti kaasatud. Järgmiste projektideni!
Läti suudab alati üllatada
Mais Mazsalacas toimunud projekti viimane kohtumine pakkus ka Eesti õpilastele hulgaliselt avastamisrõõmu. Ehkki Läti on meie naaberriik, oleks rumal arvata, et seal on kõik samasugune nagu meil.
Baltimaade kõige laiem ja kõrgem koobas on Läti vanim turismiatraktsioon ning seotud ka Turaida Roosi legendiga.
Kirjanduse avastamise käänulised teed viisid meie õppurid Aliina, Getteri ja Hendriku nii Turaida kui Sigulda lossi, aga ka rabasse ja metsa. Erinevate tegevuste käigus mõtestati lahti ilukirjandust, aga püüti ka ise midagi luua. Lisaks erinevatele kirjandusega seotud tegevustele jäi aega ka spordiks ning isegi metsa istutamiseks.
Kõige omanäolisem ja meeleolukam oli ilmselt põgenemislinnaku külastamine, kus tuli lahti mõtestada ning läbi elada II maailmasõja aegne päevik ja elu sõjakeerises. Loomingule pakkus suurepärast inspiratsiooni Mazsalaca ümbruse võrratu loodus, mida oli võimalik nautida ka Salatsi jõel kulgedes.
Meie noored viisid Eesti lipu Turaida linnuse torni.
Läti kooli külalislahkus oli südantsoojendav ning väga kurb oli tõdeda, et projekt hakkab õpilaste jaoks läbi saama. Hüvasti tuli jätta sõpradega nii Lätist, Itaaliast kui Türgist.
Erasmus+ - Türgis on pelmeenid, banaanid ja kõrged mäed
Erasmus+ projekt viis Rakvere Eragümnaasiumi õpilased uusi kogemusi omandama väljapoole Euroopa Liitu – Türki.
Viis õpilast ja kaks õpetajat veetsid oktoobri alguses nädala Türgis, külastades Manavgatis asuvat Namık Karamancı Fen Lisesi kooli. Euroopa Liidu rahastatud projekt keskendus kirjanduse kasutamisele võõrkeeleõppes, Türgis oli fookus legendidel ja müütidel. Õpilased lavastasid inglise keeles mulla Nasreddini lugusid, mille vaimukust ja õpetlikkust on vanemad lugejad saanud ehk 1987. aastal eesti keeles ilmunud raamatust ammutada. Ka tänased koolinoored leidsid, et need legendid on väga õpetlikud ning nende kaudu sai koostööd ja inglise keelt õppida.
Eesti lipu viisid Türki (vasakult) Kadri Liis Leichter, Hendrik Nurk, Kristo Pert, Getter Väli ja Kerdu Lisette Prits.
Kirjanduse või täpsemalt luule loomisega said õpilased samuti kätt proovida. Selleks kasutati pimendusluule (blackout poetry) võtteid, kus vanal raamatulehel kleebiti kinni kõik ülearused sõnad, nii et allesjäänutest moodustuks uus tekst. „Kogusime pärast oma töö tagaküljele kõikide nimed, sellest sai tore mälestus,“ meenutas Getter.
Legendid ja nende läbimängimine viisid ilmarändurid Side Apollo templisse, Aspendose amfiteatri lavale ning Alanya mäetipus asuvasse kindlusesse ja Kleopatra randa, lisaks veel Antalya romantilisse vanalinna. Kultuurilise elamuse pakkus mošee külastamine, kus Türgi kooli õpetaja selgitas põhjalikult, mida ja kuidas moslemid seal teevad. Nähtud antiikehitistest jättis sügava mulje veel Aspendose akvedukt.
Rahvusvaheline seltskond esitas antiikteatri laval türgi legendi. Vasakul Kerdu Lisette Prits.
Muu programmi kõrval jõudsid projektis osalejad käia ka puid istutamas. Paar aastat tagasi suures maastikutulekahjus paljaks põlenud mäenõlvale istutati hulk noori puid ning lisaks korjati ka teeveerest aukartustäratav kogus prügi. Noored leidsid, et see oli väga meeldejääv ettevõtmine, eriti arvestades seda, missugune katastroof oli piirkonnast üle käinud.
Omaette põnevust pakkus banaaniistanduse külastamine. Õpilased said näha banaanitootmise erinevaid etappe, alates taimede kloonimisest laboris ja lõpetades vanade puude mahavõtmisega. Juura ajastut meenutavates tuhandete ruutmeetrite suurustes kasvuhoonetes kasvavad puud annavad kolm-neli saaki ja paari aasta vanusena saetakse nad maha.
Banaanihooaeg ei ole veel alanud.
Türgi elulaadi aitas sisse elada suure turu külastamine, kus õpilased pidid täitma erinevaid ülesandeid – ostjaid ligi meelitama, tingima, türgi keeles fraase kordama. „Mina pidi vürtse müüma, karjuda sain palju ja oli väga huvitav,“ meenutas Kerdu. Kadri Liis rääkis, et tema ülesandeks oli tingimine, mis ka päris hästi õnnestus.
„Kõige lahedam oli see, kuidas kõik omavahel läbi said, nii ülesannetega töötamisel kui näiteks bussis koos laulmisel,“ kinnitasid noored.
Peredes elamine oli tore, huvitav oli näha, kuidas nad elavad ja mida söövad, leidsid eragümnaasiumi noored üksmeelselt. Kõige maitsvamaks tunnistasid õpilased türgi pelmeenid, kiidusõnu sai ka koolilõuna, mis esimesel pilgul pakkus küll ehmatuse, sest seda serveeriti eestlastele harjumatul moel. „Nägi välja nagu vanglafilmides, selline metallist alus, mille peal olid nii supp, salat, riis kui ühepajatoit,“ selgitasid Getter ja Kerdu. „Aga kõik oli väga maitsev!“
Türgi koolilõuna osutus väga maitsvaks.
Kohalikke noori hämmastas eestlaste juures enim see, kui vaimustunud olid nad mägedest ja kassidest. Lisaks Eesti ja Türgi õpilastele osalevad projektis „Võõrkeele õpetamine kirjanduse abil“ noored Lätist ja Itaaliast.
Rakvere Eragümnaasiumi õpilased käisid Itaalias Shakespeare’i jälgi otsimas
Erasmus+ projekti „Kirjandus võõrkeeletunnis“ raames külastasid eragümnaasiumi õpilased Põhja-Itaalias, Cremonas asuvat partnerkooli Liceo Manin. Koos õpilastega Itaaliast, Türgist ja Lätist uuriti ühistes töötubades piirkonna rolli kirjanduses, aga tutvuti ka kooli ja linnaga.
Liceo Manin üllatas Rakvere noori ennekõike oma hoonega – kui eragümnaasium toimetab võrdlemisi väikeses ja armsas puumajas, siis Itaalia kool asub omaaegses kloostrihoones ja selle juurde kuulunud kloostrikoolis ning koolil on lausa oma kirik. Välimus on aga tihtipeale petlik, koolimaja oli sisustatud väga kaasaegselt, kui välja arvata tualettruumid, mis oma põhifunktsiooni täitsid eesti noorte jaoks täiesti üllatavalt valges emailraamis aukudega põrandas.
Kirjandusprogrammi raames käsitleti Shakespeare’i Itaalia näidendeid, mille tegevus toimus sealkandis, ning Ernest Hemingway romaani „Hüvasti, relvad!“. Hemingway töötas I maailmasõja ajal Itaalias kiirabiauto juhina. Tema tolleaegsest kogemusest ning suhtest ühe meditsiiniõega on nimetatud romaan inspireeritud.
Nii külastasid õpilased lisaks Cremonale ka Milanot, Veronat, Veneetsiat ning maalilist Sirmione linnakest Garda järve kaldal. Milanos küll Hemingway jälgi ei aetud, aga tutvuti nii ajaloolise kui ülimoodsa linnaarhitektuuriga. Veronas külastati nn Julia maja, mille rõdu all Romeo oma tundeid käis välja valamas. Veneetsias nägid õpilased ajaloolist juutide getot ja kuulsid nende elust-olust Shakespeare’i ja „Veneetsia kaupmehe“ aegadel. Loomulikult kuulus programmi ka gondlisõit kanalitel.
Nüüd valmistub eragümnaasium vastu võtma külalisi teistest maadest, et tutvustada oma kogemusi kirjanduse käsitlemisel võõrkeeletundides ning uurida siinseid keskkonnateemasid.
Rakvere Eragümnaasium viib 2023. aastal ellu Erasmus+ projekti Kaasav ja kaasatud õpetaja. Projekt koosneb ühest töövarjutusreisist Lätti suuremale grupile ja kahest koolitusest.
Töövarjutamise käigus vaadeldakse tunde, tutvutakse õpikeskkonnaga ja suheldakse Läti kolleegide ja kooli juhtkonnaga, et võrrelda probleeme ja võimalikke lahendusi kaasamise ja digilahenduste osas.
Koolitustel õpitakse erinevate veebipõhiste õppemeetoditega kaasnevaid võimalusi ja ohtusid, õpilaste juhendamist digimaailmas, allikakriitilisust ning kooli digipoliitikate väljatöötamist; kaasaegse õpikäsitlusega ühilduvat õppeprotsessi läbiviimist (universaalselt kujundatud õppimise raamistik) ja diferentseerimist.
Projekti rahastab Euroopa Komisjon Eesti Erasmus+ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuri kaudu ning selle elluviimiseks on koolile eraldatud 22 745 eurot.
Detsembris viisid õpetajad Maris ja Indrek ennast kurssi Mazsalaca kooli digilahendustega ja -põhimõtetega ning kaasamispõhimõtetega õppetöös. Ehkki Läti on meile väga lähedal, on meil alati üksteiselt midagi õppida, nii on kavas koostööd Mazsalaca kooliga jätkata ka edaspidi.
Seekord saime teada, kuidas Mazsalacas tegeletakse digimaailma tutvustamisega õpilastele. Seal alustatakse arvutiõpetusega juba esimesest klassist ning kõikvõimalike nutilahenduste loomisel on tähelepanu suunatud ennekõike just algklassidele. IT-huvi toetab ka robootikaring.
Kaasamise osas tundus Eesti üldiselt Lätist ees olevat, erivajadustega õpilaste tavakooli integreerimine on siin kaugemale jõudnud. Samas ollakse ka seal juba valmis uuteks väljakutseteks.
Kevadel ootame Mazsalaca kooli õpilasi meie suurel kontserdil osalema.
Novembris käisid meie kooli õpetajad Käthlin, Maris ja Indrek ennast täiendamas Barcelonas, Europass Teacher Academy koolitusel “Digital Citizenship and Media Literacy”.
Koolitusel õpiti käsitlema meedias peituvaid ohtusid, õpilaste kriitilise mõtlemise oskuse toetamist, räägiti 21. sajandi oskustest ning tutvuti kooli digikokkuleppe koostamise põhimõtetega. Õpetajad tutvusid tubli digikodaniku kontseptsiooniga, samuti digikodaniku õiguste ja kohustustega.
Lisaks omandati palju toredaid töövõtteid, mida teiste õpetajatega jagada.
Koolituse tulemusel valminud materjalid on leitavad siin.
Oktoobri alguses osalesid õpetajad Marika, Eneli ja Tea Amsterdamis Europass Teacher Academy koolitusel „Physical Instructional Strategies to Address the Diverse Needs of All Students”.
Kursus keskendus 21.sajandi oskuste arendamisele tänapäevases klassiruumis, võttes arvesse õppijate erinevaid vajadusi, õpistiile ja -võimekusi. Nädala jooksul said õpetajad end täiendada UDLi ehk universaalse õppimise kujundamise põhimõtes, nende teaduslikus tagapõhjas ja nende klassiruumis rakendamises. Uusi omandatud teadmisi ja oskusi jagati detsembris toimunud sisekoolitusel oma kolleegidega. Materjalid asuvad siin.
Septembri alguses käisid meie kooli õpetajad ja direktor Lätis kogemusi kogumas ja vahetamas. Projekti „Kaasav ja kaasatud õpetaja“ raames külastati Aloja kooli.
Aloja keskkool asub väikelinnas, peatselt saab koolist põhikool. Kooli ees seisvad probleemid on võrreldavad Eesti koolide omadega, kõige suuremat väljakutset pakub kaasava hariduse rakendamine ning väga erinevate õpioskuste, motivatsiooni ja võimekusega õpilaste õpetamine samaaegselt ühes klassis.
Läti kolleegid näitasid oma tunde ja õpikeskkonda, tutvustasid oma toimetulekumehhanisme seoses kaasamisega. Erinevalt meist on neil näiteks klassides kasutatud abiõpetajaid, samas on Aloja koolis olnud tugiisik vaid liikumispuudega õpilastel. Lihtsustatud õppekaval olevaid õpilasi neil pole, need lapsed õpivad neile mõeldud koolis.
Vaatasime ringi klassides, tutvusime digilahendustega ning ka kooli teiste rajatistega. Digivaldkonnas oli huvitav tõdeda, et Lätis peetakse olulisemaks algklasside õpetamisel digilahenduste kasutamist, vanemad klassid ajavad pigem tahvli ja muude analoogvahenditega läbi, samas kui meie koolis üritatakse nutivahendid algklasside majast pigem eemal hoida.
Läti kolleegidega vesteldes selgus, et tehisaru kasutamine õppetöös või selle lubamatu kasutamise ärahoidmine ei ole Lätis veel teemaks. Õpetajate hinnangul nende õpilased AI-l kodutöid teha ei lase ning ka õpetajad ise ei kasuta tehisaru abi.
Tagasiteel külastas meie kooli esindus Mazsalaca kooli, millega on plaanis sõlmida püsivad koostöösuhted. Sealne juhtkond oli kohe valmis käed lööma, nüüd on vaja viimistleda koostöö põhimõtted ja täpsemad plaanid.
Perioodil 2022-2024 on Rakvere Eragümnaasium partner rahvusvahelises koostööprojektis „Literature in foreign language classes“. Peamine teema, mida projekt käsitleb, on teadmiste, materjalide, tegevuste ja kasutuskogemuse arendamine võõrkeele, eelkõige inglise keele õpetamisel, kasutades klassikalist kirjandust.
Koostöö tulemuseks ei ole lihtsalt raamatute lugemine, vaid 21. sajandi võtmepädevuste, näiteks kriitiliste oskuste nagu mõtlemise, emotsionaalse ja sotsiaalse intelligentsuse, koostöö ja sallivuse arendamine.
Projektis osalevad Mazsalaca keskkool Lätist, Liceo Manin Cremona linnast Põhja-Itaalias ja Namık Karamancı Fen Lisesi kool Antalyast Türgis.
Projekti „Literature in a foreign language class“ (2022-1-LV01-KA220-SCH-000088360-P1) rahastab Euroopa Komisjon Läti Erasmus+ agentuuri kaudu.
Projekt on läbi, aitäh kõigile!
Kirjandust inglise keele õppeks rakendava projekti lõppfaasis osales meie kooli projektikoordinaator õp. Maris Riias toimunud Läti inglise keele õpetajate seltsi aastakonverentsil.
Kaks päeva kestnud konverentsil osales mitusada inglise keele õpetajat üle Läti. Meie projekti koordinaator, Mazsalaca kooli inglise keele õpetaja Vineta Tiltina tutvustas kokkutulnuile projekti tegevusi ning jagas tulemusi, millest kõige olulisem on kollektsioon õppematerjale ja tunni läbiviimise kavasid, mis kõik tulenesid projekti jooksul läbiviidud tegevustest. Materjalid on leitavad siin.
Õp. Vineta ettekanne leidis positiivset vastukaja ning loodetavasti leiavad meie loodud õppematerjalid kasutust nii Läti, Itaalia, Türgi kui ka Eesti koolides.
Projekti koordinaatorid tänavad kõiki kolleege, õpilasi ja vanemaid, kes olid projekti kaasatud. Järgmiste projektideni!
Läti suudab alati üllatada
Mais Mazsalacas toimunud projekti viimane kohtumine pakkus ka Eesti õpilastele hulgaliselt avastamisrõõmu. Ehkki Läti on meie naaberriik, oleks rumal arvata, et seal on kõik samasugune nagu meil.
Baltimaade kõige laiem ja kõrgem koobas on Läti vanim turismiatraktsioon ning seotud ka Turaida Roosi legendiga.
Kirjanduse avastamise käänulised teed viisid meie õppurid Aliina, Getteri ja Hendriku nii Turaida kui Sigulda lossi, aga ka rabasse ja metsa. Erinevate tegevuste käigus mõtestati lahti ilukirjandust, aga püüti ka ise midagi luua. Lisaks erinevatele kirjandusega seotud tegevustele jäi aega ka spordiks ning isegi metsa istutamiseks.
Kõige omanäolisem ja meeleolukam oli ilmselt põgenemislinnaku külastamine, kus tuli lahti mõtestada ning läbi elada II maailmasõja aegne päevik ja elu sõjakeerises. Loomingule pakkus suurepärast inspiratsiooni Mazsalaca ümbruse võrratu loodus, mida oli võimalik nautida ka Salatsi jõel kulgedes.
Meie noored viisid Eesti lipu Turaida linnuse torni.
Läti kooli külalislahkus oli südantsoojendav ning väga kurb oli tõdeda, et projekt hakkab õpilaste jaoks läbi saama. Hüvasti tuli jätta sõpradega nii Lätist, Itaaliast kui Türgist.
Erasmus+ - Türgis on pelmeenid, banaanid ja kõrged mäed
Erasmus+ projekt viis Rakvere Eragümnaasiumi õpilased uusi kogemusi omandama väljapoole Euroopa Liitu – Türki.
Viis õpilast ja kaks õpetajat veetsid oktoobri alguses nädala Türgis, külastades Manavgatis asuvat Namık Karamancı Fen Lisesi kooli. Euroopa Liidu rahastatud projekt keskendus kirjanduse kasutamisele võõrkeeleõppes, Türgis oli fookus legendidel ja müütidel. Õpilased lavastasid inglise keeles mulla Nasreddini lugusid, mille vaimukust ja õpetlikkust on vanemad lugejad saanud ehk 1987. aastal eesti keeles ilmunud raamatust ammutada. Ka tänased koolinoored leidsid, et need legendid on väga õpetlikud ning nende kaudu sai koostööd ja inglise keelt õppida.
Eesti lipu viisid Türki (vasakult) Kadri Liis Leichter, Hendrik Nurk, Kristo Pert, Getter Väli ja Kerdu Lisette Prits.
Kirjanduse või täpsemalt luule loomisega said õpilased samuti kätt proovida. Selleks kasutati pimendusluule (blackout poetry) võtteid, kus vanal raamatulehel kleebiti kinni kõik ülearused sõnad, nii et allesjäänutest moodustuks uus tekst. „Kogusime pärast oma töö tagaküljele kõikide nimed, sellest sai tore mälestus,“ meenutas Getter.
Legendid ja nende läbimängimine viisid ilmarändurid Side Apollo templisse, Aspendose amfiteatri lavale ning Alanya mäetipus asuvasse kindlusesse ja Kleopatra randa, lisaks veel Antalya romantilisse vanalinna. Kultuurilise elamuse pakkus mošee külastamine, kus Türgi kooli õpetaja selgitas põhjalikult, mida ja kuidas moslemid seal teevad. Nähtud antiikehitistest jättis sügava mulje veel Aspendose akvedukt.
Rahvusvaheline seltskond esitas antiikteatri laval türgi legendi. Vasakul Kerdu Lisette Prits.
Muu programmi kõrval jõudsid projektis osalejad käia ka puid istutamas. Paar aastat tagasi suures maastikutulekahjus paljaks põlenud mäenõlvale istutati hulk noori puid ning lisaks korjati ka teeveerest aukartustäratav kogus prügi. Noored leidsid, et see oli väga meeldejääv ettevõtmine, eriti arvestades seda, missugune katastroof oli piirkonnast üle käinud.
Omaette põnevust pakkus banaaniistanduse külastamine. Õpilased said näha banaanitootmise erinevaid etappe, alates taimede kloonimisest laboris ja lõpetades vanade puude mahavõtmisega. Juura ajastut meenutavates tuhandete ruutmeetrite suurustes kasvuhoonetes kasvavad puud annavad kolm-neli saaki ja paari aasta vanusena saetakse nad maha.
Banaanihooaeg ei ole veel alanud.
Türgi elulaadi aitas sisse elada suure turu külastamine, kus õpilased pidid täitma erinevaid ülesandeid – ostjaid ligi meelitama, tingima, türgi keeles fraase kordama. „Mina pidi vürtse müüma, karjuda sain palju ja oli väga huvitav,“ meenutas Kerdu. Kadri Liis rääkis, et tema ülesandeks oli tingimine, mis ka päris hästi õnnestus.
„Kõige lahedam oli see, kuidas kõik omavahel läbi said, nii ülesannetega töötamisel kui näiteks bussis koos laulmisel,“ kinnitasid noored.
Peredes elamine oli tore, huvitav oli näha, kuidas nad elavad ja mida söövad, leidsid eragümnaasiumi noored üksmeelselt. Kõige maitsvamaks tunnistasid õpilased türgi pelmeenid, kiidusõnu sai ka koolilõuna, mis esimesel pilgul pakkus küll ehmatuse, sest seda serveeriti eestlastele harjumatul moel. „Nägi välja nagu vanglafilmides, selline metallist alus, mille peal olid nii supp, salat, riis kui ühepajatoit,“ selgitasid Getter ja Kerdu. „Aga kõik oli väga maitsev!“
Türgi koolilõuna osutus väga maitsvaks.
Kohalikke noori hämmastas eestlaste juures enim see, kui vaimustunud olid nad mägedest ja kassidest. Lisaks Eesti ja Türgi õpilastele osalevad projektis „Võõrkeele õpetamine kirjanduse abil“ noored Lätist ja Itaaliast.
Rakvere Eragümnaasiumi õpilased käisid Itaalias Shakespeare’i jälgi otsimas
Erasmus+ projekti „Kirjandus võõrkeeletunnis“ raames külastasid eragümnaasiumi õpilased Põhja-Itaalias, Cremonas asuvat partnerkooli Liceo Manin. Koos õpilastega Itaaliast, Türgist ja Lätist uuriti ühistes töötubades piirkonna rolli kirjanduses, aga tutvuti ka kooli ja linnaga.
Liceo Manin üllatas Rakvere noori ennekõike oma hoonega – kui eragümnaasium toimetab võrdlemisi väikeses ja armsas puumajas, siis Itaalia kool asub omaaegses kloostrihoones ja selle juurde kuulunud kloostrikoolis ning koolil on lausa oma kirik. Välimus on aga tihtipeale petlik, koolimaja oli sisustatud väga kaasaegselt, kui välja arvata tualettruumid, mis oma põhifunktsiooni täitsid eesti noorte jaoks täiesti üllatavalt valges emailraamis aukudega põrandas.
Kirjandusprogrammi raames käsitleti Shakespeare’i Itaalia näidendeid, mille tegevus toimus sealkandis, ning Ernest Hemingway romaani „Hüvasti, relvad!“. Hemingway töötas I maailmasõja ajal Itaalias kiirabiauto juhina. Tema tolleaegsest kogemusest ning suhtest ühe meditsiiniõega on nimetatud romaan inspireeritud.
Nii külastasid õpilased lisaks Cremonale ka Milanot, Veronat, Veneetsiat ning maalilist Sirmione linnakest Garda järve kaldal. Milanos küll Hemingway jälgi ei aetud, aga tutvuti nii ajaloolise kui ülimoodsa linnaarhitektuuriga. Veronas külastati nn Julia maja, mille rõdu all Romeo oma tundeid käis välja valamas. Veneetsias nägid õpilased ajaloolist juutide getot ja kuulsid nende elust-olust Shakespeare’i ja „Veneetsia kaupmehe“ aegadel. Loomulikult kuulus programmi ka gondlisõit kanalitel.
Nüüd valmistub eragümnaasium vastu võtma külalisi teistest maadest, et tutvustada oma kogemusi kirjanduse käsitlemisel võõrkeeletundides ning uurida siinseid keskkonnateemasid.