Arhitektid kaasasid õueala ümberkujundamisse kogu koolipere 31. jaanuar Indrek Pilv
Rakvere eragümnaasiumis on käimas põnev protsess nii õpilastele kui ka õpetajatele, sest Stuudio Punktiir arhitektid koguvad kogu koolipere ideid, kuidas kooli õueala kasutajasõbralikumaks muuta.
Arhitekt Eve Komp rääkis, et neile on esitatud tellimus muuta eragümnaasiumi õueala paremaks ja mugavamaks. „Selle peamine kasutaja on aga koolipere ja nii me ootamegi põnevusega nii õpilaste kui ka õpetajate soove ja ettepanekuid,“ kõneles ta.
Rakvere eragümnaasiumi direktor Anne Nõgu vaatas aga asjale isegi laiemalt, nentides, et Kukekülas ei ole avalikke mänguväljakuid ning kooli hoov on avatud ka kogukonnale, kes seda ka agaralt kasutab. „Suvel koolimajas niikuinii midagi ei toimu, aga väravad on avatud ning ikka käiakse kasvõi palli mängimas,“ lausus Nõgu. „Tahaksime ka pisut laiemalt asja vaadata ja ka kogukonna jaoks midagi anda,“ lisas ta.
Maastikuarhitekt Merilin Jusilo võttis kokku, mida koolihoov peaks pakkuma. „Kindlasti peaks saama mängida, puhata nii aktiivselt kui ka passiivselt, aga peaks olema ka koht, kus pidada õuesõppetunde,“ rääkis Jusilo.
Ta ütles, et on väga oluline arutada kõik läbi koos nendega, kes on kooli õueala kasutajad, sest vaid siis on lootust, et seda tõepoolest aktiivselt kasutama hakatakse.
Täna toimus viimane suurem kokkusaamine õpilastega, sedapuhku usutlesid arhitektid gümnaasiumiastme õpilasi, keda oli nende poolt läbi viidud koolitunnis veerandsaja ringis. Juba varem on toimunud kohtumised algklasside ja põhikooliastme õpilastega ning õpetajatega.
Oleme oma esimesed mõtted kirja pannud, aga nendel kohtumistel kogutava info põhjal koostame nii-öelda päris eskiisprojekti,“ ütles maastikuarhitekt Grete Veskiväli. „Võib-olla ei pruugi see, mida meie oleme mõelnud, õpilastele üldse peale minna,“ selgitas ta.
Grete Veskiväli,
maastikuarhitekt
Spaa, hotell, välikino, bassein – algklasside lastel oli ikka väga lennukaid ideid selle kohta, mis kooli hoovil võiks olla.
Teisalt tuleb leida erineva vanuseastme õpilaste ühised soovid ning lähtuda ennekõike nendest. Mõned soovid on muidugi täiesti utoopilised, eriti kõige pisemate omad. „Spaa, hotell, välikino, bassein – algklasside lastel oli ikka väga lennukaid ideid selle kohta, mis kooli hoovil võiks olla,“ loetles Veskiväli.
Gümnaasiumiastme õpilaste üks suuremaid muresid tundus olevat see, et kooli õuealal napib kohti istumiseks või niisama lebotamiseks. Ja seal on väga lärmakas, sest algklasside juntsud teevad liiga palju häält. Koolimajas pidavat vahetundide ajal vaiksem olema.
Anne Nõgu rääkis, et täiesti teadlikult ei tehtud algklasside maja ehitades seda suure koolimajaga ühendavat galeriid, et suures majas vaiksem ja rahulikum oleks.
Gümnaasiumiõpilaste soovid võttis kokku kümnendas klassis õppiv Maria Suuman: „Tahaks tegeleda oma asjadega natuke eemal, vaikuses ja rahus.“ No ja loomulikult võiks igasuguseid atraktsioone või enese liigutamise võimalusi ning ka rohelust rohkem olla.
Grete Veskiväli nentis, et praegu on eragümnaasiumi hoovis päris palju kasutuna olevat pinda ning võimalusi selle sisustamiseks on. „Näiteks peaks tulema väuke avatud paviljon õuesõppetundideks ja ka üks täiesti lahtine õuesõppeklass,“ kirjeldas ta.
Koolijuht rääkis, et praegu on just õige aeg kooli õiealaga midagi ette võtta, sest koolimaja ehitamise ajal ehk 1929-1930 istutatud puude eluring on otsa saanud või saamas. „nüüd ongi see hetk, kus hakkame järgmistele põlvedele uut keskkonda looma,“ kõneles Anne Nõgu.
Küsimust ennetades lausus Nõgu, et kogu plaani maksumusele ta veel ei mõtle. „Kõige tähtsam on see, et räägime asjad koos läbi, küll rahastus ka järele tuleb,“ sõnas ta. „Nii on kõigi meie projektidega läinud.“
Eragümnaasiumi õueala projekt peaks valmima kevadel. „Eks me siis hakkame tasapisi seda ellu viima,“ lubas Nõgu. Juba sel suvel on plaanis välja ehitada õuesõppeklass ja täiendada spordiväljakut. „Loodan, et kahe suvega saame kõik tehtud,“ lisas Anne Nõgu.
Aga veel enne, juba kevadisel koolivaheajal, algavad remonditööd eragümnaasiumi vanas peamajas, kus tehakse korda gümnasistide päralt olev esimene korrus. Renoveerimisprojekti on teinud looduslike viimistlusmaterjalidega tegelev osaühing Safran.
Anne Nõgu meenutas, et viimati tehti majas remonti 2002. aastal. „Lähtume renoveerimsiel ajaloolisest keskkonnast, looduslikest materjalidest ja kaasaegsest õpikeskkonnast,“ sõnas ta.
Autor: Andres Pulver
Rakvere eragümnaasiumis on käimas põnev protsess nii õpilastele kui ka õpetajatele, sest Stuudio Punktiir arhitektid koguvad kogu koolipere ideid, kuidas kooli õueala kasutajasõbralikumaks muuta.
Arhitekt Eve Komp rääkis, et neile on esitatud tellimus muuta eragümnaasiumi õueala paremaks ja mugavamaks. „Selle peamine kasutaja on aga koolipere ja nii me ootamegi põnevusega nii õpilaste kui ka õpetajate soove ja ettepanekuid,“ kõneles ta.
Rakvere eragümnaasiumi direktor Anne Nõgu vaatas aga asjale isegi laiemalt, nentides, et Kukekülas ei ole avalikke mänguväljakuid ning kooli hoov on avatud ka kogukonnale, kes seda ka agaralt kasutab. „Suvel koolimajas niikuinii midagi ei toimu, aga väravad on avatud ning ikka käiakse kasvõi palli mängimas,“ lausus Nõgu. „Tahaksime ka pisut laiemalt asja vaadata ja ka kogukonna jaoks midagi anda,“ lisas ta.
Maastikuarhitekt Merilin Jusilo võttis kokku, mida koolihoov peaks pakkuma. „Kindlasti peaks saama mängida, puhata nii aktiivselt kui ka passiivselt, aga peaks olema ka koht, kus pidada õuesõppetunde,“ rääkis Jusilo.
Ta ütles, et on väga oluline arutada kõik läbi koos nendega, kes on kooli õueala kasutajad, sest vaid siis on lootust, et seda tõepoolest aktiivselt kasutama hakatakse.
Täna toimus viimane suurem kokkusaamine õpilastega, sedapuhku usutlesid arhitektid gümnaasiumiastme õpilasi, keda oli nende poolt läbi viidud koolitunnis veerandsaja ringis. Juba varem on toimunud kohtumised algklasside ja põhikooliastme õpilastega ning õpetajatega.
Oleme oma esimesed mõtted kirja pannud, aga nendel kohtumistel kogutava info põhjal koostame nii-öelda päris eskiisprojekti,“ ütles maastikuarhitekt Grete Veskiväli. „Võib-olla ei pruugi see, mida meie oleme mõelnud, õpilastele üldse peale minna,“ selgitas ta.
Grete Veskiväli,
maastikuarhitekt
Spaa, hotell, välikino, bassein – algklasside lastel oli ikka väga lennukaid ideid selle kohta, mis kooli hoovil võiks olla.
Teisalt tuleb leida erineva vanuseastme õpilaste ühised soovid ning lähtuda ennekõike nendest. Mõned soovid on muidugi täiesti utoopilised, eriti kõige pisemate omad. „Spaa, hotell, välikino, bassein – algklasside lastel oli ikka väga lennukaid ideid selle kohta, mis kooli hoovil võiks olla,“ loetles Veskiväli.
Gümnaasiumiastme õpilaste üks suuremaid muresid tundus olevat see, et kooli õuealal napib kohti istumiseks või niisama lebotamiseks. Ja seal on väga lärmakas, sest algklasside juntsud teevad liiga palju häält. Koolimajas pidavat vahetundide ajal vaiksem olema.
Anne Nõgu rääkis, et täiesti teadlikult ei tehtud algklasside maja ehitades seda suure koolimajaga ühendavat galeriid, et suures majas vaiksem ja rahulikum oleks.
Gümnaasiumiõpilaste soovid võttis kokku kümnendas klassis õppiv Maria Suuman: „Tahaks tegeleda oma asjadega natuke eemal, vaikuses ja rahus.“ No ja loomulikult võiks igasuguseid atraktsioone või enese liigutamise võimalusi ning ka rohelust rohkem olla.
Grete Veskiväli nentis, et praegu on eragümnaasiumi hoovis päris palju kasutuna olevat pinda ning võimalusi selle sisustamiseks on. „Näiteks peaks tulema väuke avatud paviljon õuesõppetundideks ja ka üks täiesti lahtine õuesõppeklass,“ kirjeldas ta.
Koolijuht rääkis, et praegu on just õige aeg kooli õiealaga midagi ette võtta, sest koolimaja ehitamise ajal ehk 1929-1930 istutatud puude eluring on otsa saanud või saamas. „nüüd ongi see hetk, kus hakkame järgmistele põlvedele uut keskkonda looma,“ kõneles Anne Nõgu.
Küsimust ennetades lausus Nõgu, et kogu plaani maksumusele ta veel ei mõtle. „Kõige tähtsam on see, et räägime asjad koos läbi, küll rahastus ka järele tuleb,“ sõnas ta. „Nii on kõigi meie projektidega läinud.“
Eragümnaasiumi õueala projekt peaks valmima kevadel. „Eks me siis hakkame tasapisi seda ellu viima,“ lubas Nõgu. Juba sel suvel on plaanis välja ehitada õuesõppeklass ja täiendada spordiväljakut. „Loodan, et kahe suvega saame kõik tehtud,“ lisas Anne Nõgu.
Aga veel enne, juba kevadisel koolivaheajal, algavad remonditööd eragümnaasiumi vanas peamajas, kus tehakse korda gümnasistide päralt olev esimene korrus. Renoveerimisprojekti on teinud looduslike viimistlusmaterjalidega tegelev osaühing Safran.
Anne Nõgu meenutas, et viimati tehti majas remonti 2002. aastal. „Lähtume renoveerimsiel ajaloolisest keskkonnast, looduslikest materjalidest ja kaasaegsest õpikeskkonnast,“ sõnas ta.
Autor: Andres Pulver
