Ivo Tšetõrkin viis eragümnaasiumi õpilased mõttes vihmametsa 01. detsember Indrek Pilv
Rakvere Eragümnaasiumi jõudis sel nädalal tänavusel maailmakoristuspäeval osalemise eest võidetud auhind. Auhinnaks oli seikleja ning reisijuht Ivo Tšetõrkin, täpsemalt kohtumine temaga.
Maailma puhtamaks koristamine on üks neist vabatahtlik-sunniviisilistest tegevustest, milles osalevad peamiselt koolid ja lasteaiad. Eragümnaasiumist käisid linnatänavaid, teatriparki ja vallimäge rookimas 1.-7., 9. ja 10. klassi õpilased, kuuendikel olid kaasas 1. klassi õpilased, kellele õpetati prügikorjamise põhitõdesid. Loosiõnn tõi tublidele maailmakoristajatele külla Ivo Tšetõrkini, kes on tuntud seikleja ning reisijuhina. Loengut käisid kuulamas 6. ja 7. ning 9. ja 10. klassi õpilased.
Autor: Tea Parts
„Ivo rääkis meile sellest, kuidas ta käib inimestega vihmametsades matkamas ja kuidas sealkandis on hästi prügised külad. Matkajad ööbivad võrkkiikedes, millel on võrgud peal, et sääsed ja muud putukad sisse ei saaks. Ringi liikudes on neil kaasas kohalikud inimesed, kes näitavad näiteks asulaid, kus nad elavad,“ kirjeldas Karl-Robin 6. klassist, kellele jäi elavalt meelde ka vihmametsade prügiprobleem. „Tänavad olid prügi täis, isegi käia ei olnud kusagil. Prügi äraviimine maksis raha ja prügikastide tühjendamine ka, nii visati prügi lihtsalt maha.“ Prügistesse küladesse Karl-Robin minna ei tahaks, aga vihmametsad ja ürglooduse uurimine tundus väga huvitav, võrkkiiged avaldasid muljet. Kohe noormees siiski veel reisiplaane ei tee, kõigepealt tuleks natuke kasvada ja ka raha koguda.
10. klassi õpilased Mait Sander ja Laur Talis said loengust nii positiivse elamuse, et on kohe valmis reisiplaane tegema. Laur Talise jaoks ei ole Lõuna-Ameerika küll päris tundmatu kant, kuivõrd ta veetis aasta vahetusõpilasena Uruguais, aga Ivo Tšetõrkin rääkis mõnevõrra teistsugustest kohtadest ja käimistest. „Ta rääkis oma reisifirmast, mis viib inimesi seiklusmatkadele Lõuna-Ameerikasse ja ka Lõuna-Aafrikasse,“ märkis Mait Sander sissejuhatuseks. Lähemalt räägiti loengus Peruust. Laur Talise jaoks kõlas osa jutust tuttavana: „Näiteks see, kuidas seal kandis tajutakse aega ja hilinemine on täiesti normaalne. Aga mingis mõttes oli ka väga palju teistsugust. Ta ju rääkis Peruust, mis erineb teistest Lõuna-Ameerika riikidest. Uruguaist juttu ei tulnud, aga räägiti ka Columbiast ja Venezuelast.“ Mait Sander torkas vahele, et palju oli juttu vihmametsadest.
Vihmametsa on Laur Talis külastanud. „Ma elasin Brasiilia piiri lähedal ja mul oli võimalik minna vaatama Iguazu jõge ja koskesid. Sealne kliima ja üldine õhkkond on ikka täiesti teistsugused kui siin,“ tõdes Laur Talis.
Karl-Robini klassijuhataja Kristiina Väinaste-Raik, kes oli ühtlasi maailmakoristuspäeva eestvedaja eragümnaasiumis tõdes, et prügiteema tundus tõesti pisut valulik olevat, aga õnneks oli enamus loengust siiski väga positiivne ja kutsuv. „Ivo rääkis sellises võtmes, et see pani mind ennast tundma, nagu oleksin ise seal praegu ära käinud. Ta rääkis nii värvikalt, et fantaasia hakkas kohe tööle,“ tunnustas õpetaja Kristiina. „Saime toreda ülevaate sellest, mis meid ees ootaks, kui me koos temaga reisile läheksime.“
„See on äge, kui keegi tuleb ja räägib millestki põnevast, mida talle endale ka teha meeldib,“ leidis õpetaja Kristiina, kelle arvates on selline auhind väga motiveeriv, kui mitte õpilastele, siis klassijuhatajatele kindlasti. „Huvitavad loengud on kindlasti motiveerivad,“ arvas Mait Sander. „Esimene emotsioon võib olla negatiivne, et ah, jälle mingi loeng, aga kui huvitavaid lugusid kuulata, siis tekib endal ka kohe tahtmine tegutsema hakata.“
Kui Karl-Robin peab veel kasvama, siis Mait Sander ja Laur Talis juba teevadki reisiplaane. Nii inspireerib maailmakoristuspäeva auhind mitte ainult prügile tähelepanu pöörama, vaid kutsub ka laia maailma avastama.
Rakvere Eragümnaasiumi jõudis sel nädalal tänavusel maailmakoristuspäeval osalemise eest võidetud auhind. Auhinnaks oli seikleja ning reisijuht Ivo Tšetõrkin, täpsemalt kohtumine temaga.
Maailma puhtamaks koristamine on üks neist vabatahtlik-sunniviisilistest tegevustest, milles osalevad peamiselt koolid ja lasteaiad. Eragümnaasiumist käisid linnatänavaid, teatriparki ja vallimäge rookimas 1.-7., 9. ja 10. klassi õpilased, kuuendikel olid kaasas 1. klassi õpilased, kellele õpetati prügikorjamise põhitõdesid. Loosiõnn tõi tublidele maailmakoristajatele külla Ivo Tšetõrkini, kes on tuntud seikleja ning reisijuhina. Loengut käisid kuulamas 6. ja 7. ning 9. ja 10. klassi õpilased.
Autor: Tea Parts
„Ivo rääkis meile sellest, kuidas ta käib inimestega vihmametsades matkamas ja kuidas sealkandis on hästi prügised külad. Matkajad ööbivad võrkkiikedes, millel on võrgud peal, et sääsed ja muud putukad sisse ei saaks. Ringi liikudes on neil kaasas kohalikud inimesed, kes näitavad näiteks asulaid, kus nad elavad,“ kirjeldas Karl-Robin 6. klassist, kellele jäi elavalt meelde ka vihmametsade prügiprobleem. „Tänavad olid prügi täis, isegi käia ei olnud kusagil. Prügi äraviimine maksis raha ja prügikastide tühjendamine ka, nii visati prügi lihtsalt maha.“ Prügistesse küladesse Karl-Robin minna ei tahaks, aga vihmametsad ja ürglooduse uurimine tundus väga huvitav, võrkkiiged avaldasid muljet. Kohe noormees siiski veel reisiplaane ei tee, kõigepealt tuleks natuke kasvada ja ka raha koguda.
10. klassi õpilased Mait Sander ja Laur Talis said loengust nii positiivse elamuse, et on kohe valmis reisiplaane tegema. Laur Talise jaoks ei ole Lõuna-Ameerika küll päris tundmatu kant, kuivõrd ta veetis aasta vahetusõpilasena Uruguais, aga Ivo Tšetõrkin rääkis mõnevõrra teistsugustest kohtadest ja käimistest. „Ta rääkis oma reisifirmast, mis viib inimesi seiklusmatkadele Lõuna-Ameerikasse ja ka Lõuna-Aafrikasse,“ märkis Mait Sander sissejuhatuseks. Lähemalt räägiti loengus Peruust. Laur Talise jaoks kõlas osa jutust tuttavana: „Näiteks see, kuidas seal kandis tajutakse aega ja hilinemine on täiesti normaalne. Aga mingis mõttes oli ka väga palju teistsugust. Ta ju rääkis Peruust, mis erineb teistest Lõuna-Ameerika riikidest. Uruguaist juttu ei tulnud, aga räägiti ka Columbiast ja Venezuelast.“ Mait Sander torkas vahele, et palju oli juttu vihmametsadest.
Vihmametsa on Laur Talis külastanud. „Ma elasin Brasiilia piiri lähedal ja mul oli võimalik minna vaatama Iguazu jõge ja koskesid. Sealne kliima ja üldine õhkkond on ikka täiesti teistsugused kui siin,“ tõdes Laur Talis.
Karl-Robini klassijuhataja Kristiina Väinaste-Raik, kes oli ühtlasi maailmakoristuspäeva eestvedaja eragümnaasiumis tõdes, et prügiteema tundus tõesti pisut valulik olevat, aga õnneks oli enamus loengust siiski väga positiivne ja kutsuv. „Ivo rääkis sellises võtmes, et see pani mind ennast tundma, nagu oleksin ise seal praegu ära käinud. Ta rääkis nii värvikalt, et fantaasia hakkas kohe tööle,“ tunnustas õpetaja Kristiina. „Saime toreda ülevaate sellest, mis meid ees ootaks, kui me koos temaga reisile läheksime.“
„See on äge, kui keegi tuleb ja räägib millestki põnevast, mida talle endale ka teha meeldib,“ leidis õpetaja Kristiina, kelle arvates on selline auhind väga motiveeriv, kui mitte õpilastele, siis klassijuhatajatele kindlasti. „Huvitavad loengud on kindlasti motiveerivad,“ arvas Mait Sander. „Esimene emotsioon võib olla negatiivne, et ah, jälle mingi loeng, aga kui huvitavaid lugusid kuulata, siis tekib endal ka kohe tahtmine tegutsema hakata.“
Kui Karl-Robin peab veel kasvama, siis Mait Sander ja Laur Talis juba teevadki reisiplaane. Nii inspireerib maailmakoristuspäeva auhind mitte ainult prügile tähelepanu pöörama, vaid kutsub ka laia maailma avastama.
