Marko Pomerants õpetas kommunikatsiooni 10. märts Indrek Pilv
Meie kooli külastas kommunikatsiooniettevõtja Marko Pomerants, kes kohtus 11. ja 12. klassi õpilastega. Kohtumine toimus karjääriõpetuse tundide raames ja keskendus kommunikatsiooni olulisusele nii töös kui isiklikus elus, poliitikast rääkimata.
Pomerantsi sõnul oli tema eesmärk rääkida noortele, kuidas kommunikatsiooni ära tunda ning edukalt teha. „Ma üritan panna inimesi endaga kaasa mõtlema mingi teise, täiendava kihi kujul,“ märkis ta, tõdedes, et asjad on omavahel seoses ja neid seoseid on tore ära tunda.
„Sellist loengut võiks pidada ükskõik millise tunni raames. Me rääkisime ju tegelikult füüsikast. Kommunikatsiooni aluseks on mehhaanilise töö valem. Pole mõtet inimesi mõjutada, kui ei teki nihet. Siis sa oled läbikukkunud,“ selgitas Pomerants.
Õpilased püüdsid loengust kinni ennekõike teadmise, et kommunikatsioon on tähtis, igapäevane suhtluski on oluline. Teadliku ja sihitud kommunikatsiooni näitena tegeleti loengu lõpus küsimusega, kuidas teha nii, et Rakverest ei räägitaks kui Eesti kokaiinipealinnast. Ehkki vastuseni ei jõutud ja üles jäi mitmeid kaasnevaid küsimusi, kõnetas teema noori ning sellest jätkus juttu kauemakski.
Marko Sudarinen 12. klassist rõhutas, et Pomerants oli väga hea esineja: „Tema näited olid huvitavad ja ta sidus kõike ka isikliku kogemusega.“ Muuhulgas tõi lektor näiteks Tommy Cashi, A-rühma seriaali, Viimse Reliikvia. Ka teised leidsid, et humoorikat esinemist oli mõnus jälgida. Samas tõdes Sudarinen, et esineja jutust oli tunda kogenud poliitiku maneere, ehkki Marko Pomerants kinnitas, et ta poliitikaga enam ei tegele. Aga kommunikatsioonikooliks on poliitika hea.
„Selleks et noori eluks ette valmistada, julgen öelda, on praegune õppekava liiga ainekeskne ja annab eluks liiga vähe,“ märkis direktor Anne Nõgu. „Kasutame klassijuhatajatunde, karjääriõpet jmt, et kohtuda erinevate praktikutega, saamaks teada, kuidas elus läbi lüüa, milliseid oskusi on vaja.“ Nii korraldatakse koolis kohtumisi inimestega, kes on elus midagi saavutanud ning õpilased käivad ka ettevõtteid ja organisatsioone külastamas. „Eluks ettevalmistumise õppeaine paraku puudub. Õpilane võib teha eksami 100 punktile, aga kui ta ei oska elus hakkama saada ja läbi lüüa, siis sellest ei piisa,“ tõdes direktor, lisades, et järgmiseks on kooli tulemas panga esindaja, et rääkida õppelaenudest ja muudest pangasuhetest.
Meie kooli külastas kommunikatsiooniettevõtja Marko Pomerants, kes kohtus 11. ja 12. klassi õpilastega. Kohtumine toimus karjääriõpetuse tundide raames ja keskendus kommunikatsiooni olulisusele nii töös kui isiklikus elus, poliitikast rääkimata.
Pomerantsi sõnul oli tema eesmärk rääkida noortele, kuidas kommunikatsiooni ära tunda ning edukalt teha. „Ma üritan panna inimesi endaga kaasa mõtlema mingi teise, täiendava kihi kujul,“ märkis ta, tõdedes, et asjad on omavahel seoses ja neid seoseid on tore ära tunda.
„Sellist loengut võiks pidada ükskõik millise tunni raames. Me rääkisime ju tegelikult füüsikast. Kommunikatsiooni aluseks on mehhaanilise töö valem. Pole mõtet inimesi mõjutada, kui ei teki nihet. Siis sa oled läbikukkunud,“ selgitas Pomerants.
Õpilased püüdsid loengust kinni ennekõike teadmise, et kommunikatsioon on tähtis, igapäevane suhtluski on oluline. Teadliku ja sihitud kommunikatsiooni näitena tegeleti loengu lõpus küsimusega, kuidas teha nii, et Rakverest ei räägitaks kui Eesti kokaiinipealinnast. Ehkki vastuseni ei jõutud ja üles jäi mitmeid kaasnevaid küsimusi, kõnetas teema noori ning sellest jätkus juttu kauemakski.
Marko Sudarinen 12. klassist rõhutas, et Pomerants oli väga hea esineja: „Tema näited olid huvitavad ja ta sidus kõike ka isikliku kogemusega.“ Muuhulgas tõi lektor näiteks Tommy Cashi, A-rühma seriaali, Viimse Reliikvia. Ka teised leidsid, et humoorikat esinemist oli mõnus jälgida. Samas tõdes Sudarinen, et esineja jutust oli tunda kogenud poliitiku maneere, ehkki Marko Pomerants kinnitas, et ta poliitikaga enam ei tegele. Aga kommunikatsioonikooliks on poliitika hea.
„Selleks et noori eluks ette valmistada, julgen öelda, on praegune õppekava liiga ainekeskne ja annab eluks liiga vähe,“ märkis direktor Anne Nõgu. „Kasutame klassijuhatajatunde, karjääriõpet jmt, et kohtuda erinevate praktikutega, saamaks teada, kuidas elus läbi lüüa, milliseid oskusi on vaja.“ Nii korraldatakse koolis kohtumisi inimestega, kes on elus midagi saavutanud ning õpilased käivad ka ettevõtteid ja organisatsioone külastamas. „Eluks ettevalmistumise õppeaine paraku puudub. Õpilane võib teha eksami 100 punktile, aga kui ta ei oska elus hakkama saada ja läbi lüüa, siis sellest ei piisa,“ tõdes direktor, lisades, et järgmiseks on kooli tulemas panga esindaja, et rääkida õppelaenudest ja muudest pangasuhetest.
