Osaleme Tallinna Ülikooli projektis 12. märts Indrek Pilv
Rakveret külastas 10. märtsil Tallinna Ülikooli esindus, kes korraldas üleeuroopalise Democrat+ Tallinna Ülikooli projekti avaseminari teemal „Riigi ja kohaliku omavalitsuse teaduse ja uurimisvaldkonna arendamine kriisihalduse, hariduse, ettevõtluse, sotsiaaltöö ning digitaalse võimekuse suurendamiseks”. Projekt keskendub eri osaliste koostööle kodanikuhariduses. Ülikooli esindajad väisasid ka meie kooli.
Ülikooli teadusprorektor Katrin Niglas rõhutas, et projekt on otseselt seotud ülikooli vastutusvaldkondadega poliitikateaduse ja kodanikuõpetuse õppekavarühmas ning hariduse õppevaldkonnas ning panustab ülikooli eesmärki targa eluviisi eestvedajana, eriti haridusuuenduse ning ühiskond ja avatud valitsemine valdkondades. „Kodanikuharidus on oluline, peame leidma lahendused, kuidas teemad lõimida, et jõuda parimate tulemusteni,“ kinnitas Niglas eragümnaasiumis toimunud kohtumisel.
Kodanikuharidus on Eestis heal järjel, õpilaste teadmiste kõrget taset näitavad erinevad uuringud. Samas on panustamine ja ühiskonnaelus osalemise aktiivsus väga madal. Selle vastuolu uurimine ongi antud projekti keskne teema. Ülikooli õppejõu Sulev Lääne sõnul on kavas kaardistada kodanikuhariduse ja koostöö head praktikad ning disainida innovatiivseid praktikaid, materjale ja platvorme.
Ühiskonnateaduste Instituudi direktorit Indrek Graubergi rõõmustas koostöö Rakvere linnaga ning see, et kaasatud on erinevat tüüpi gümnaasiumid, ka erasektor, nii on tugevam.
Demograafia professor Leif Kalev märkis koostöö olemust selgitades, et kool, kohalik omavalitsus ja kogukond loovad ruumi, kus noored arenevad kodanikuks. Kodanikuharidust kannavad eri kohtades eri toimijad. „Soovime pilti harutada ja leida häid praktikaid: kuidas koostöö praktikas käib, kes seda kannab, kes kohalikus omavalitsuses selle otsa üles võtab, kas haridusspetsialistid, poliitikud, noorsootöötajad ja nii edasi,“ selgitas Kalev.
„Reaalne kodanikuna toimimine saab alguse sellest, kas inimesel on praktiline kogemus kinnistunud. Õpetajatel on siin suur roll. Vaatame neid ja kooli juhtkondi suure huviga,“ tutvustas Kalev plaane. „Koolid suudavad teha kogukonnaprojekte, aga Eestis ei ole sellega veel päris hästi, aga mulle tundub, et mõnes koolis need siiski toimivad.“ Kavas on vaatlused, intervjuud, analüüs.
„Tuleb uurida, mis väljakutsed on kodanikuhariduses, mis takistab. Kui inimene vahetub, siis mõnikord töö takerdub,“ lisas Haridusteaduste instituuti dotsent Meril Ümarik.
Eragümnaasiumis toimunud kohtumisel osalesid veel Humanitaarteaduste instituudi nooremlektor ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õppekava kuraator Hanna-Liis Kaarlõp, nooremteadur Maarja Hallik ja assistent Liisa Ikla ning VIROLi tegevjuht Monika Ehand. Kooli esindasid direktor Anne Nõgu, õppekorraldusjuht Laila Talunik ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Marika Proover.
Rakveret külastas 10. märtsil Tallinna Ülikooli esindus, kes korraldas üleeuroopalise Democrat+ Tallinna Ülikooli projekti avaseminari teemal „Riigi ja kohaliku omavalitsuse teaduse ja uurimisvaldkonna arendamine kriisihalduse, hariduse, ettevõtluse, sotsiaaltöö ning digitaalse võimekuse suurendamiseks”. Projekt keskendub eri osaliste koostööle kodanikuhariduses. Ülikooli esindajad väisasid ka meie kooli.
Ülikooli teadusprorektor Katrin Niglas rõhutas, et projekt on otseselt seotud ülikooli vastutusvaldkondadega poliitikateaduse ja kodanikuõpetuse õppekavarühmas ning hariduse õppevaldkonnas ning panustab ülikooli eesmärki targa eluviisi eestvedajana, eriti haridusuuenduse ning ühiskond ja avatud valitsemine valdkondades. „Kodanikuharidus on oluline, peame leidma lahendused, kuidas teemad lõimida, et jõuda parimate tulemusteni,“ kinnitas Niglas eragümnaasiumis toimunud kohtumisel.
Kodanikuharidus on Eestis heal järjel, õpilaste teadmiste kõrget taset näitavad erinevad uuringud. Samas on panustamine ja ühiskonnaelus osalemise aktiivsus väga madal. Selle vastuolu uurimine ongi antud projekti keskne teema. Ülikooli õppejõu Sulev Lääne sõnul on kavas kaardistada kodanikuhariduse ja koostöö head praktikad ning disainida innovatiivseid praktikaid, materjale ja platvorme.
Ühiskonnateaduste Instituudi direktorit Indrek Graubergi rõõmustas koostöö Rakvere linnaga ning see, et kaasatud on erinevat tüüpi gümnaasiumid, ka erasektor, nii on tugevam.
Demograafia professor Leif Kalev märkis koostöö olemust selgitades, et kool, kohalik omavalitsus ja kogukond loovad ruumi, kus noored arenevad kodanikuks. Kodanikuharidust kannavad eri kohtades eri toimijad. „Soovime pilti harutada ja leida häid praktikaid: kuidas koostöö praktikas käib, kes seda kannab, kes kohalikus omavalitsuses selle otsa üles võtab, kas haridusspetsialistid, poliitikud, noorsootöötajad ja nii edasi,“ selgitas Kalev.
„Reaalne kodanikuna toimimine saab alguse sellest, kas inimesel on praktiline kogemus kinnistunud. Õpetajatel on siin suur roll. Vaatame neid ja kooli juhtkondi suure huviga,“ tutvustas Kalev plaane. „Koolid suudavad teha kogukonnaprojekte, aga Eestis ei ole sellega veel päris hästi, aga mulle tundub, et mõnes koolis need siiski toimivad.“ Kavas on vaatlused, intervjuud, analüüs.
„Tuleb uurida, mis väljakutsed on kodanikuhariduses, mis takistab. Kui inimene vahetub, siis mõnikord töö takerdub,“ lisas Haridusteaduste instituuti dotsent Meril Ümarik.
Eragümnaasiumis toimunud kohtumisel osalesid veel Humanitaarteaduste instituudi nooremlektor ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õppekava kuraator Hanna-Liis Kaarlõp, nooremteadur Maarja Hallik ja assistent Liisa Ikla ning VIROLi tegevjuht Monika Ehand. Kooli esindasid direktor Anne Nõgu, õppekorraldusjuht Laila Talunik ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Marika Proover.
