Rakvere sai ilusa ja moodsa koolimaja 08. august Indrek Pilv
Autor: Andres Pulver
Rakvere eragümnaasiumi maja sai eile 95-aastaseks, ehkki hoone pidulik avamine toimus alles 1929. aasta 29. septembril.
Aga just 31. juulil 1929 käis Rakvere linnavalitsuse komisjon maja vastu võtmas ning jäi ehitaja tehtud tööga igati rahule. Juba mõni päev varem käisid uut ja tollase Rakvere kohta uhket hoonet uudistamas ka ajakirjanikud. Ning 1. augustil anti sellest ka rahvale teada.
Koolimaja mõned aastad pärast valmimist.
Autor: Rakvere eragümnaasium
Rakvere 1. algkooli hoone ehitus algas 1928. aasta kevadel. Ehituse eelarve oli veidi üle kahe ja poole miljoni sendi ehk üle 25 000 krooni. Projekti koostas ja ehituse tehniline järelvalvaja oli insener Konstantin Kaal, hoone ehitas ettevõtja Reinhold Veigel.
Juba sama aasta sügiseks saadi maja katuse alla ja järgmiseks suveks olid valmis ka sisetööd ning tehniline osa.
„Praegu on suur osa mööblitki 1. algkooli endistest ruumidest kohale toimetatud, mille laiali asetamine kohe peale vastuvõtmist algab,“ kirjutas Virulane.
Rakvere 1. algkooli kõrval hakkas sügisest samas hoones tegutsema ka naiskutsekool, mis seni oli väga kitsukesel üüripinnal olnud.
Aga anname sõna uut hoonet uudistamas käinud sulesepale: „Maja on kõigiti meeldiv — avarate ja valgete ruumidega. Aknaid ja õhku palju, päikest samuti. Praegu on seinad seest veel krohvimata, kuna seda tööd enne hoone vajumist ette võtta ei saa, aga siiski tunduvad klassid valgemad kui üheski teises Rakvere koolis.
Keskküte tõotab korralikku soojendamist, samuti on sisse seatud veevärk ja klosetid, viimastel põrandad kaetud metlashplaatidega. Korralikud tulevad ka riietehoiud ja muud kõrvalruumid — ikka mees- ja naisõpilastele eraldi.
Klassiruume on 9, neist kuulub algkoolile 6 klassi ja naiskutsekoolile 3 klassi. Peale selle on veel füüsika kabinett, tööklass, raamatukoguruum, vastuvõtteruum, õpetajate ja juhataja toad. Koolijuhatajale on ette nähtud korter 3 toa ja köögiga, peale selle vannituba ja väike ruum teenijate jaoks. Kojamehel on tuba ja köök. All, pooleldi keldriruumis asub keskkütte sisseseade ja tsentrofugaalpump veevärgi jaoks. Klassipõrandate all on kuivatamiseks ventilatsiooni sisseseaded.
Kena on võimlemissaal, millesse seatud ka väike lahtivõetav näitelava. Kavatsetud krohvlae asemele, nagu teistes ruumides, on siia ehitatud puulagi, mis mõneski tükis praktilisem.
Kogu ehitus on puust, betoonist trepikodade ja keldrikorraga. Üheks tema voorustest võib märkida seda, et siin sugugi pillavalt pole ümber käidud igasugu ruumidega, nagu see meie omavalitsuse ja riigiasutuste juures muidu pahatihti ette tuleb. Mõned vähemad puudused vast leiduvad. Nende kõrvaldamine on peale vastuvõttugi veel võimalik.
Ehituskulud on esialgsest eelarvest üle kasvanud ligi 10%. See on tingitud osalt algul ettenägemata lisatöödest, osalt hiljem tehtud muudatustest ehituskava juures. Vastavad arved kontrollib muidugi linnavalitsus läbi ja selgitab, kuivõrd lisatööde kulud põhjendatud.
Mis aga veel hädalist korraldamist vajab, see on maja ümbrus. Praegu on ta veel koristamata ja vajumata liiva osalt täis veetud, on ka karta, et sügisesed sajud siin tugevasti pori tekitavad. Selle pahe kõrvaldamiseks tuleks ehitada vastavad kõnniteed uulitsalt maja usteni, et õpilastel poleks vaja läbi märja liiva tampida. Ehitusel olem tänav jõuab varsti koolimaja kohale välja, siis võiks tööd ühel ajal läbi viia. Samuti tuleks käsile võtta aia planeerimine — võiks juba sügiselgi vast istutada üksikuid puid. Mis aga hädavajaline — see on plank kogu krundi ümber. Praegu pääseb igaüks ligi koolimaja puukuurile, kaevule j.n.e.
Ühesõnaga — meeldiv maja oma kerge, õhulise fassaadi ja kolme kaaraknalise uksega. Tahtmata tõuseb soov — kunas saavad meie keskkoolid ka ühe sarnase hoone, kus hea oleks õppida, et kitsas, õhutus ja pimedais ruumes istumine noorte tervist juba alguses kängu ei paneks. Algkooliõpilased võivad rõõmsad olla.“
Keskkooliga läks teadupoolest veel aega, sest uhke Kotli koolimaja, mis oli valmides üks moodsamaid koolihooneid Eestis, sai püsti alles üheksa aastat hiljem.
Autor: Andres Pulver
Rakvere eragümnaasiumi maja sai eile 95-aastaseks, ehkki hoone pidulik avamine toimus alles 1929. aasta 29. septembril.
Aga just 31. juulil 1929 käis Rakvere linnavalitsuse komisjon maja vastu võtmas ning jäi ehitaja tehtud tööga igati rahule. Juba mõni päev varem käisid uut ja tollase Rakvere kohta uhket hoonet uudistamas ka ajakirjanikud. Ning 1. augustil anti sellest ka rahvale teada.
Koolimaja mõned aastad pärast valmimist.
Autor: Rakvere eragümnaasium
Rakvere 1. algkooli hoone ehitus algas 1928. aasta kevadel. Ehituse eelarve oli veidi üle kahe ja poole miljoni sendi ehk üle 25 000 krooni. Projekti koostas ja ehituse tehniline järelvalvaja oli insener Konstantin Kaal, hoone ehitas ettevõtja Reinhold Veigel.
Juba sama aasta sügiseks saadi maja katuse alla ja järgmiseks suveks olid valmis ka sisetööd ning tehniline osa.
„Praegu on suur osa mööblitki 1. algkooli endistest ruumidest kohale toimetatud, mille laiali asetamine kohe peale vastuvõtmist algab,“ kirjutas Virulane.
Rakvere 1. algkooli kõrval hakkas sügisest samas hoones tegutsema ka naiskutsekool, mis seni oli väga kitsukesel üüripinnal olnud.
Aga anname sõna uut hoonet uudistamas käinud sulesepale: „Maja on kõigiti meeldiv — avarate ja valgete ruumidega. Aknaid ja õhku palju, päikest samuti. Praegu on seinad seest veel krohvimata, kuna seda tööd enne hoone vajumist ette võtta ei saa, aga siiski tunduvad klassid valgemad kui üheski teises Rakvere koolis.
Keskküte tõotab korralikku soojendamist, samuti on sisse seatud veevärk ja klosetid, viimastel põrandad kaetud metlashplaatidega. Korralikud tulevad ka riietehoiud ja muud kõrvalruumid — ikka mees- ja naisõpilastele eraldi.
Klassiruume on 9, neist kuulub algkoolile 6 klassi ja naiskutsekoolile 3 klassi. Peale selle on veel füüsika kabinett, tööklass, raamatukoguruum, vastuvõtteruum, õpetajate ja juhataja toad. Koolijuhatajale on ette nähtud korter 3 toa ja köögiga, peale selle vannituba ja väike ruum teenijate jaoks. Kojamehel on tuba ja köök. All, pooleldi keldriruumis asub keskkütte sisseseade ja tsentrofugaalpump veevärgi jaoks. Klassipõrandate all on kuivatamiseks ventilatsiooni sisseseaded.
Kena on võimlemissaal, millesse seatud ka väike lahtivõetav näitelava. Kavatsetud krohvlae asemele, nagu teistes ruumides, on siia ehitatud puulagi, mis mõneski tükis praktilisem.
Kogu ehitus on puust, betoonist trepikodade ja keldrikorraga. Üheks tema voorustest võib märkida seda, et siin sugugi pillavalt pole ümber käidud igasugu ruumidega, nagu see meie omavalitsuse ja riigiasutuste juures muidu pahatihti ette tuleb. Mõned vähemad puudused vast leiduvad. Nende kõrvaldamine on peale vastuvõttugi veel võimalik.
Ehituskulud on esialgsest eelarvest üle kasvanud ligi 10%. See on tingitud osalt algul ettenägemata lisatöödest, osalt hiljem tehtud muudatustest ehituskava juures. Vastavad arved kontrollib muidugi linnavalitsus läbi ja selgitab, kuivõrd lisatööde kulud põhjendatud.
Mis aga veel hädalist korraldamist vajab, see on maja ümbrus. Praegu on ta veel koristamata ja vajumata liiva osalt täis veetud, on ka karta, et sügisesed sajud siin tugevasti pori tekitavad. Selle pahe kõrvaldamiseks tuleks ehitada vastavad kõnniteed uulitsalt maja usteni, et õpilastel poleks vaja läbi märja liiva tampida. Ehitusel olem tänav jõuab varsti koolimaja kohale välja, siis võiks tööd ühel ajal läbi viia. Samuti tuleks käsile võtta aia planeerimine — võiks juba sügiselgi vast istutada üksikuid puid. Mis aga hädavajaline — see on plank kogu krundi ümber. Praegu pääseb igaüks ligi koolimaja puukuurile, kaevule j.n.e.
Ühesõnaga — meeldiv maja oma kerge, õhulise fassaadi ja kolme kaaraknalise uksega. Tahtmata tõuseb soov — kunas saavad meie keskkoolid ka ühe sarnase hoone, kus hea oleks õppida, et kitsas, õhutus ja pimedais ruumes istumine noorte tervist juba alguses kängu ei paneks. Algkooliõpilased võivad rõõmsad olla.“
Keskkooliga läks teadupoolest veel aega, sest uhke Kotli koolimaja, mis oli valmides üks moodsamaid koolihooneid Eestis, sai püsti alles üheksa aastat hiljem.
