Viktoriinivõitjad käisid tähtsatel kohtumistel 10. February Indrek Pilv
Kodanikupäeva tähistamiseks toimus novembris koolis teemakohane viktoriin 6.-12. klassi õpilastele, kellel tuli teada ühiskonnaelu teemade erinevaid aspekte, alates aasta loomast ja lõpetades peaministriga. Nüüd said võitjad kätte oma auhinna – kohtumise siseministriga.
12., 10. ja 9. klassi võistkonnad külastasid siseministeeriumi ja President Kaljulaidi Fondi. Õppekorraldusjuht Laila Talunik märkis: „Selleks, et noortel tekiks ikka hasart ja võiduisu, tuleb neid motiveerida ning mis oleks veel parem kui korraldada esikolmikule külaskäik just kodanikuaktiivsuse ja demokraatia eest seisvatesse institutsioonidesse.“
Esimene kohtumine viis siseministeeriumisse, siseminister Lauri Läänemetsaga vestlema. Siseministri haldusalasse kuulub riigistruktuuride kõrval ka kodanikuühiskonna tugevdamine. Ministeeriumi struktuurist ja ülesannetest rääkis noortele ministri nõunik Maris Neeno. Kui 12. klassi siseturvalisuse õppesuuna õpilane Kristofer Kaljula tõdes, et see osa jutust oli talle tuttav ja teada, siis 10. klassi neiud hindasid just seda eriti informatiivseks osaks päevast.
Siseminister Läänemets andis õpilastele põhjaliku ülevaate nii ministri igapäevatööst kui siseministeeriumi rollist suuremas plaanis. „See kohtumine avardas teadmisi selle kohta, mida nad ise seal kogu koalitsioonist ja sisepoliitilisest olukorrast arvavad,“ märkis Kristofer, tõdedes, et ministriks saamise ambitsioone temas ei tekkinud. Klassiõde Carmela Kaljurand arvas aga, et temast võiks saada ministri nõunik. „Selle jaoks ei ole vaja poliitilist haridust, vaid head silmaringi, kommunikeerimisoskust ja korraldamiskogemust,“ kirjeldas Carmela.
10. klassi õpilased Klairika Koovit ja Sandra Eslon olid meeldivalt üllatunud siseministri inimlikkusest ja sõbralikkusest. „Ta kasutas oma jutus isegi slängi,“ imestas Klairika. Klairika ja Sandra jaoks oli ministeeriumi külastamine põnevam kui abiturientidele. „Seal sai midagi päriselt teada, palju oli sellist, mida ma polnud varem kuulnud,“ tõdes Klairika. Sandrale jäi meelde ka endiste siseministrite pildigalerii ministeeriumihoones.
Pisut pettumust valmistas kõigile noortele see, et ministeeriumihoonet nähti seestpoolt vaid põgusalt.
Teine kohtumine viis noored President Kaljulaidi Fondi, kus neid võttis vastu fondi Demokraatia Akadeemia juht Grete Maria Avent. President Kaljulaidi Fondi Demokraatia Akadeemia eesmärk on arendada akadeemias osalejate juhtimisoskusi, kodanikuaktiivust ning üheskoos arutada Eesti demokraatia käekäigu, poliitika, meedia ja ühiskondlike protsesside üle. Kõige laiemalt tegeleb programm noorte kaasamisega ühiskonna arengusse, pakkudes neile „tööriistakasti“, mille abil ühiskonda muuta.
”Ma loodan, et ehk mõni õpilane sai sealt idee, et ka ise Demokraatia Akadeemiasse kandideerida,” ütles ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Marika Proover. „Huvi võib isegi olla, aga see ei tähenda, et sinna sisse saaks,“ viitas aga suurele konkursile Klairika. „Kuulata oli küll väga huvitav,“ lisas Sandra.
Kristofer ja Carmela hindasid selle kohtumise väga huvitavaks, ehkki Demokraatia Akadeemiasse kandideerida nad enam ei jõua. Kitsaskohana märkisid nad seda, et programmi tegevus toimub Tallinnas.
Lisaks said noored ülevaate sellest, millega President Kaljulaidi Fond veel tegeleb. Näiteks toodi sellised teemad nagu lähisuhtevägivald, digipööre, vabatahtlik töö.
Kokkuvõtteks hindasid noored väljasõidu silmaringi avardavaks, aga tõdesid, et direktori tugevat käepigistust tahaksid nad ikkagi ka.
Fotod: Maris Neeno, Carmela Kaljurand, Mattias Tammet
Kodanikupäeva tähistamiseks toimus novembris koolis teemakohane viktoriin 6.-12. klassi õpilastele, kellel tuli teada ühiskonnaelu teemade erinevaid aspekte, alates aasta loomast ja lõpetades peaministriga. Nüüd said võitjad kätte oma auhinna – kohtumise siseministriga.
12., 10. ja 9. klassi võistkonnad külastasid siseministeeriumi ja President Kaljulaidi Fondi. Õppekorraldusjuht Laila Talunik märkis: „Selleks, et noortel tekiks ikka hasart ja võiduisu, tuleb neid motiveerida ning mis oleks veel parem kui korraldada esikolmikule külaskäik just kodanikuaktiivsuse ja demokraatia eest seisvatesse institutsioonidesse.“
Esimene kohtumine viis siseministeeriumisse, siseminister Lauri Läänemetsaga vestlema. Siseministri haldusalasse kuulub riigistruktuuride kõrval ka kodanikuühiskonna tugevdamine. Ministeeriumi struktuurist ja ülesannetest rääkis noortele ministri nõunik Maris Neeno. Kui 12. klassi siseturvalisuse õppesuuna õpilane Kristofer Kaljula tõdes, et see osa jutust oli talle tuttav ja teada, siis 10. klassi neiud hindasid just seda eriti informatiivseks osaks päevast.
Siseminister Läänemets andis õpilastele põhjaliku ülevaate nii ministri igapäevatööst kui siseministeeriumi rollist suuremas plaanis. „See kohtumine avardas teadmisi selle kohta, mida nad ise seal kogu koalitsioonist ja sisepoliitilisest olukorrast arvavad,“ märkis Kristofer, tõdedes, et ministriks saamise ambitsioone temas ei tekkinud. Klassiõde Carmela Kaljurand arvas aga, et temast võiks saada ministri nõunik. „Selle jaoks ei ole vaja poliitilist haridust, vaid head silmaringi, kommunikeerimisoskust ja korraldamiskogemust,“ kirjeldas Carmela.
10. klassi õpilased Klairika Koovit ja Sandra Eslon olid meeldivalt üllatunud siseministri inimlikkusest ja sõbralikkusest. „Ta kasutas oma jutus isegi slängi,“ imestas Klairika. Klairika ja Sandra jaoks oli ministeeriumi külastamine põnevam kui abiturientidele. „Seal sai midagi päriselt teada, palju oli sellist, mida ma polnud varem kuulnud,“ tõdes Klairika. Sandrale jäi meelde ka endiste siseministrite pildigalerii ministeeriumihoones.
Pisut pettumust valmistas kõigile noortele see, et ministeeriumihoonet nähti seestpoolt vaid põgusalt.
Teine kohtumine viis noored President Kaljulaidi Fondi, kus neid võttis vastu fondi Demokraatia Akadeemia juht Grete Maria Avent. President Kaljulaidi Fondi Demokraatia Akadeemia eesmärk on arendada akadeemias osalejate juhtimisoskusi, kodanikuaktiivust ning üheskoos arutada Eesti demokraatia käekäigu, poliitika, meedia ja ühiskondlike protsesside üle. Kõige laiemalt tegeleb programm noorte kaasamisega ühiskonna arengusse, pakkudes neile „tööriistakasti“, mille abil ühiskonda muuta.
”Ma loodan, et ehk mõni õpilane sai sealt idee, et ka ise Demokraatia Akadeemiasse kandideerida,” ütles ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Marika Proover. „Huvi võib isegi olla, aga see ei tähenda, et sinna sisse saaks,“ viitas aga suurele konkursile Klairika. „Kuulata oli küll väga huvitav,“ lisas Sandra.
Kristofer ja Carmela hindasid selle kohtumise väga huvitavaks, ehkki Demokraatia Akadeemiasse kandideerida nad enam ei jõua. Kitsaskohana märkisid nad seda, et programmi tegevus toimub Tallinnas.
Lisaks said noored ülevaate sellest, millega President Kaljulaidi Fond veel tegeleb. Näiteks toodi sellised teemad nagu lähisuhtevägivald, digipööre, vabatahtlik töö.
Kokkuvõtteks hindasid noored väljasõidu silmaringi avardavaks, aga tõdesid, et direktori tugevat käepigistust tahaksid nad ikkagi ka.
Fotod: Maris Neeno, Carmela Kaljurand, Mattias Tammet
